Kui juuni saabub, on suvi täies hoos. Kevade pehme tunne on ikka veel tunda, samas kui varase suve soojus ümbritseb terve maailma. Rohekate taimede ja viljakas looduse keskel saabub lastepäev täpselt kokkulepitud ajal. Paljud inimesed arvavad, et see püha kuulub ainult väikelastele. Siiski, kui me vananeme ja elame rohkem elu, saame aru, et lastepäev ei piirdu kunagi teatud vanuserühmaga. See kuulub kõigile, kes säilitavad sügavas endas passiooni ja puhtust. Olgem siis kui vanad, on meie südames alati laps elus.
Kui me räägime lapsepõlvest, tõusevad kõigis südametes pehmed tunned. Lapsepõlve mälestused on kõige pehmemad fragmentid, mis on sügavalt meie südames peidetud – väikesed, kuid ilusad. Need on keerlevad elektriventilaatorid soojadel suveselgitel, meelitsavad konfetid taskus, vabad jooksud päikeseloojangut taga, imeilusad muinaslood, mida vanemad rääkisid õues öösel, ning mänguliselt veedetud päevad sõpradega. Õnne lapsepõlves on lihtne, kuid hindamatu. Meil ei olnud muret õppimise pärast, elus ei olnud probleeme ja inimsuhted ei olnud keerulised. Kõik meie ümber tundus pehme ja ilus.
Lapsed näevad maailma puhtate ja selgete silmadega. Nad tundevasid rõõmu õitsevatest lilledest, näitavad kaasleidvat kallistust kõigile väikestele loomadele ja on üleujutatud lihtsa kiitmisega. Nad lubavad oma ettekujutusvõimele vabad käed, uskudes, et püksid elavad kuul ja tähtedel saab kuulda nende soove. Nad usuvad, et kogu ilu maailmas saab lõpuks tõele. Lapselik puhas süda on maailma puhtaim aare. See tähistab ausust, headust, julgust ja passiooni – omadusi, mida täiskasvanud inimesed üle terve elu püüavad tagasi saada.
Aeglaselt kaotame oma lapseliku innocentse, kasvades üles. Meie eemaldame oma lapselikkuse ja püstitame kõva kaitsekiivri, et kohastuda ühiskonna keerukatele reeglitele. Õpime kaaluma võidu ja kaotuse suhet ning peitma oma tõelisi tunneid. Me oleme kinni igapäevastes pisiasjades, töörõhus ja suhtlemisega seotud probleemides. Täidetuna igapäevaeluga häüb meie silmade valgus ja tõeline õnn muutub raskemaks leida. Harjume kõike arvutama, ei usu enam muinasjuttusid ja näitame harva oma emotsioone vabalt. Aeglaselt saame me täiskasvanuteks, keda meie noorusel ei saanud mõista.
Lapseliku innocentse säilitamine ei tähenda kunagi naivsust. Naivsus tähendab reaalsusest põgenemist ja teadlikku tegutsemist, samas kui tõeline lapselik innocentne tähendab elu armastamist pärast kõrgusi ja sügavikke. See tähendab kahepoolse maailma keerukuse nägemise järel jäämist heaks ja puhtaks ning julguse säilitamist raskuste silmitsi seistes ja ilu vastu võttes pärast eluga läbi käidud kuumutamist. Tegelik täiskasvanuks saamine seisneb maailma tööviiside mõistmises ilma sellest maailmalikuks muutumata ning paljude raskuste läbimises, säilitades siiski aususe.
Lapsepäeva tõeline tähendus pole lihtsalt laste meelitamine, vaid täiskasvanutes varjatud algne süda äratada. See on pehme meenutus, mis ütleb meile, et ei tohi end kaotada kasvumärgi kiiruses ega kunagi oma elu jooksul loobuda oma tõesest olemisest. Täiskasvanute maailm on täis surve ja abiellumatus, kuid me saame siiski säilitada kohta innocentsele. Ajuti panna kõrvale raske töö, süüa magusat moosi, vaadata rahulikku mängufilmi või ajada päikeseloojangut. Eemalda oma rüü mõneks ajaks ja ole uuesti hoolimatu laps.
Suvepäevad on selged ja kõik on ilus. Sellel soojal pühapäeval olgu kõigil lastel võimalus elada vabalt ja õnniselt ning avada end kogu maailma imekaunite asjade ees. Olgu iga täiskasvanu südamis noor, kui palju ka mägesid ja jõgesid ta pole läbi reisinud. Pidagu me kõik kinni oma sisemisest puhtusest, leppigu eluga rahulikult ja avastagu igapäevaelus väikesi õnnehetki.
Külm uudised
EN
